Postitatud

Mis on Camber Plate ja milleks seda vaja on?

Lühidalt:

Camber Plate on sisuliselt amordi tugilaager.
Selle eripära seisneb selles, et sellega saab muuta ratta külgkallet, osade camber platede puhul ka pikikallet.

Tüübid:
Camber Plate on kahte tüüpi.
Ühed Basic ehk camber plated millega saab vaid ratta külgkallet muuta või siis 2WAY camber plated millega saab muuta nii ratta külgkallet kui ka pikikallet

 

Camber (Külgkalle)
Külgkalle e. camber kirjeldab nurka rehvi keskjoone ja vertikaali vahel. Kui ratta ülemine ots on sissepoole, on tegemist negatiivse külgkaldega, kui väljapoole, siis positiivse külgkaldega. Tavaliselt mõõdetakse seda põhja normaalkõrgusel (vabas olekus, auto toetub ratastele), enamasti kasutatakse külgkallet vahemikus -0.5 kuni -3 kraadi.

Negatiivne külgkalle on vajalik, kuna kurvi keerates auto rullub ja see muudab rehvi külgkallet. Ka on enamus kummist rehve suhteliselt pehmed ja deformeeruvad pisut kurvi keskme suunas. Kui autol ei ole üldse negatiivset külgkallet, puutuks ainult rehvi välisserv ja külg maaga kokku, mis ei ole just parim variant pidamise seisukohalt. Rehvi pidamine kontaktpinna suurenemisel kasvab, seega oleks ideaalne, kui rehv oleks kogu aeg risti maaga ja ei deformeeruks suure külgkoormuse all. Paraku ei ole see nii, enamasti tuleb leida parim kompromiss. Probleem on see, et kui tahad maksimaalset pidamist kiirendusel, peab seadma külgkaldeks 0°, kui tahad maksimaalset külgsuunalist pidamist, pead kasutama mõnekraadist negatiivset nurka, sõltuvalt vedrustuse ja rehvi karkassi pehmusest. Ei saa mõlemat korraga, kuid võid üritada leida parimat kompromissi. Lihtsaim viis seda teha on seada külgkalle nii, et rehvid kuluvad ühtlaselt üle kogu pinna, nii saad olla kindel, et iga rehvipinna osakese potentsiaali kasutatakse maksimaalselt. Pea meeles, et väga pehme vedrustuse ja vähese külgkalde muutusega auto vajab rohkem negatiivset külgkallet kui jäiga vedrustuse ja suure külgkalde muutusega auto. Väga konarlikul maastikurajal võib olla kasulik kasutada rohkem külgkallet, kui rehvide ühtlaseks kulumiseks vaja. See liigne külgkalle stabiliseerib autot suurtel muhkudel ja vähendab rööbastes katusele keeramise ohtu.

 

Caster (Pikikalle)
Pikikalle e. järeljooks e. caster kirjeldab nurka c käändtelje ja vertikaali vahel. Kahe õõtshoovaga vedrustuse puhul on käändteljeks virtuaalne telg läbi alumise ja ülemise kuulliigendi keskme. Käändtelje ümber pöörab ratas rooli keerates. Kui käändtelje ülaots on tahapoole kaldu, nagu pildil, on tegemist positiivse pikikaldega. Negatiivset pikikallet ei kasutata kunagi. Pane tähele, et rehvipinna ja maa kontaktpunkt on käändtelje ja maa lõikepunktist tagapool (pikkuse d võrra). See põhjustab rataste “järeljooksu”.
Pikikalle põhjustab suurt külgkaldemuutust, kui esirattaid pöörata, tõstes auto esiotsa õhku. See tõstev efekt põhjustab esirataste tendentsi ennast otseks pöörata, kui neile ei mõju pööravat jõudu: kui rattad on otse, on auto kõige madalamal, nende pööramine nõuab jõudu, et autot tõsta. Kui see jõud kaob, pöörab gravitatsioon rattad otseks tagasi.Mida suurem on pikikalle ja mida raskem auto, seda tugevam see efekt on. Samuti, mida suurem pikikaldenurk, seda suurem on rataste pööramisel tekkiv külgkalde muutus. See külgkalde muutus kompenseerib raami rullumist ja rehvi deformeerumist kurvis. Seega, suur pikikalle annab rohkem pööramist kiires kurvis, kus auto on rohkem rullunud, ja sissepöörates. See teeb auto ka stabiilsemaks ebatasasustel ja parandab ka stabiilsust otsesõidul. Väike pikikalle annab rohkem pööramist aeglases kurvis ja vähem pööramist kurvi sisenemisel.

Pikikaldenurk ei ole alati konstantne. Kahe õõtshoovaga vedrustuse puhul, kui mõlemad õõtshoovad ei ole paralleelsed, pikikaldenurk muutub vedrustuse kokkusurumisel. Kui õõtshoobade vahe on eest väiksem kui tagant, pikikalle väheneb vedrustuse kokkusurumisel (pidurdusel ja kurvis). Seda kutsutakse “reaktiivseks pikikaldeks”

Pildil esimene “Basic” camber plate vaid külgkalde muutmiseks ja teine “2WAY” millega võimalik muuta nii külgkallet kui pikikallet:

Lõpetuseks:
Soovitatav on odavamate Coiloveritega kasutada alati ka Camberplate.
Miks? Tihtilugu jäetakse originaal tugilaager ja keeratakse Coilover üpris madalale, et saavutada soovitud sõidukõrgus.
See omakorda põhjustab selle, et tegelikkuses ei jäeta amordile millimeetritki liikumist teisisõnu “amordi käiku”.

Selle tagajärjed on, et autol puudub pidavus, põrkamine iga pisema konaruse peal ja väga ebameeldiv “sõidumugavus”
Camber Plated on vahest kuni 50mm õhemad originaal tugilaagritest ja 30-50mm võib olla piisav et anda autole vajaminev amordi käik ning taastada normaalne sõidumugavus .

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga